Kreeta

Küsi pakkumist siit

 

Riigiinfo
Lingid
Kreeka hotellid
Kreeka köök
Kasulik teada
Kreeta saar
Kuurordid

RIIGIINFO

Pindala:. Kreeka 131 944 km², Kreeta saar 8 400 km², Rhodose saar 1400 km²,
Pealinn Ateena (3 miljonit elanikku).
Geograafiline asend. Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist.
Rahvaarv 10,6 miljonit, Thessalonikis 1,8 miljonit, Kreeta saarel 540 000 ja Rhodose saarel 100 000 elanikku.
Keel. Kreeka keel. Enamik turismipiirkondade töötajatest oskab kõnelda ka saksa, inglise, prantsuse või itaalia keelt.
Usk. 98% rahvastikust on õigeusklikud. Ülejäänud on katoliiklased ja moslemid.
Elekter. 220 V, 50 Hz.
Post ja telefon. Kreeka rahvusvaheline suunakood on 30. Ateena – 210, Thessaloniki – 2310, Iraklion (Kreetal) – 2810. Kreekast väljahelistamiseks tuleb valida 00. Telefoniautomaatides kasutatakse telefonikaarte, mille hind algab kolmest eurost. Telefonikaarte võib osta kioskitest või väikestest kaubanduskeskustest. Postkontor töötab esmaspäevast reedeni kella 8.00– 14.00 ja laupäeviti kella 8.00–13.30.
Raha. Kreeka rahaühik on euro. Käibel on rahatähed väärtusega 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot, samuti mündid väärtuses 1, 2, 5, 10, 20, 50 senti ning 1 ja 2 eurot. Pangad töötavad esmaspäevast reedeni kella 8.00–14.00. Turismiperioodil on paljud pangad avatud ka pärast lõunat.
Jootraha. Restorani- ja hotelliarvetele on kombeks lisada 10%. Samuti antakse peenraha toateenijatele.
Riietus. Kreeka suved on soojad ja kuivad. Seetõttu peaks kandma kergeid riideid ja mugavaid jalanõusid. Mingeid erilisi nõudmisi riietusele ei ole. Kõrgema kategooria hotelli restorani peaks minema pidulikumas rõivastuses (mehed ülikonnas, pikkades pükstes; naised kleitides, kergetes kostüümides). Kloostrites ei ole soovitav kanda väga lahtise lõikega riideid.
Pildistamine ja filmimine. Keelatud on pildistada ja filmida strateegilisi objekte ja lennujaamu. Muuseumides ja kirikutes pildistamiseks on vaja eriluba.
Tervis ja turvalisus. Põletava päikese eest tuleb end kaitsta peakatte ja päikeseprillidega, kasutama peaks kaitsekreeme. Esimestel puhkusepäevadel tuleb piirata päikese käes olemise aega, vastasel korral võib kergesti põletusi saada. Soovitav on vältida väga jahutatud jooke – temperatuurivahe võib angiini põhjustada. Soovitame raha, väärisesemeid, passi ja reisidokumente hoida hotelli seifis (tavaliselt lisatasu eest). Passi kaotanud isikul tuleb pöörduda Ateenasse Eesti suursaatkonda.
Transport. Kreekas on väga mugav teedevõrk ja korrapärane bussiliiklus. Linnade vahel sõidavad rohekaskollased, linnades helesinised bussid.
Autorent. Autode rendihind jääb sõltuvalt automargist vahemikku 35–170 eurot ööpäevas. Auto rentimiseks on vaja rahvusvahelist juhiluba, juht peab olema vähemalt 21-aastane.
Arstiabi ja haiglad. Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleb pöörduda arsti poole või kutsuda arst hotelli administraatori kaudu. Arsti väljakutse võib olla tasuline. Arstilt on vaja saada kindlasti järgmised dokumendid: tõend diagnoosiga, allkirja ja pitsatiga kinnitatud arve ning retseptid rohtude jaoks. Alles on vaja hoida ka ravimite ostmisel saadud kviitungid. Nende dokumentide alusel saab kindlustusest raha tagasi, kui esitada avaldus, pass, kindlustuspoliis ja arved arstiabi osutamise kohta. Ravi haiglas, transport ja kiirabiteenused hüvitatakse juhul, kui oli olemas kehtiv kindlustus ja kui samal ajal pöörduti ka kindlustusfirma volitatud esindaja poole välismaal (aadress on ära toodud kindlustuspoliisil). Poliisil kirjas oleva informatsiooniga tuleb hoolikalt tutvuda.
Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg.
Tollieeskirjad: Kreekasse reisimisel kehtivad Euroopa Liidu sees reisimise tollieeskirjad. Kreekasse võib kaasa võtta:
tubakatooteid: 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg suitsetamistubakat ja 1 kg närimistubakat;
alkoholi: kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini, kuni 110 liitrit õlut, kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke (alkoholisisaldus üle 22%), 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke (alkoholisisaldusega alla 22%).
Täpsem info tollieeskirjade kohta:
Euroopa Liidu tollieeskirjad.
Tähtsad aadressid:
SUURSAATKOND ATEENAS, suursaadik hr. ANDRES UNGA
Messogion Ave. 2-4
Athens Tower, 23rd floor
GR-115 27 Ateena
Kreeka
tel. (30 210) 74 75 660
faks (30 210) 74 75 661
e-mail: Eesti saatkond Kreekas
www.estemb.gr
AUKONSUL THESSALONIKIS hr. GEORGIOS A. HONEOS
24 Aristotelous Str
546 23 Thessaloniki
Kreeka
tel. (30 310) 257 225
faks (30 310) 227 759
e-mail: Eesti aukonsul Kreekas
Viisa. Eesti kodanikele on Kreetale sisenemine viisavaba. Pass peab olema kehtiv 6 kuud pärast reisi lõppu.
Halli passi omanikel ei ole vaja Kreetale sisenemiseks viisat, kui neil on Eestis elamisluba.
Punaste passide omanikud, kellel on Eesti elamisluba vajavad viisat, mille saab vormistada Tallinnas Kreeka Suursaatkonnas. Aega kulub konsulaadi siseselt orienteeruvalt 15 päeva. Pass peab olema kehtiv 6 kuud pärast reisi lõppu. Palun kontrollige oma viisa õigsust enne saatkonnast lahkumist!
Täpsem informatsioon:
KREEKA SUURSAATKOND TALLINNAS
Pärnu mnt. 12, 2. korrus
101 48 Tallinn
Tel. (372) 6403 560
Faks (372) 6403 561
e-mail: Kreeka suursaatkond

tagasi algusesse

LINGID


www.lonelyplanet.com/worldguide/destinations/europe/greece
www.united-hellas.com/tourism

 

tagasi algusesse

KREEKA HOTELLID

Kreeta hotellide puhul tuleks kindlasti silmas pidada järgmist.
Hotellide üldtase Kreetal vastab Vahemeremaade keskmisele ja on põhjamaade omast mõnevõrra madalam.Hotellide klassifitseerimisel on Kreekas kasutusel nii tähed kui tärnid, paremaks orienteerumiseks oleme toonud ametliku kategooria hotelli nime taga sulgudes. 2-3* hotellide-apartementide tubades on sisustus lihtne ja askeetlik - kivipõrand, krohvitud või värvitud seinad ja hädavajalik mööbel, sest arvestatud on aktiivse puhkajaga, kes toas suhteliselt vähe aega veedab. 4-5* hotellides on sisustus kindlasti parem, kuid toad on kivipõrandaga. Kliimaseadmed hotellides on töös reeglina juuni keskpaigast kuni septembri keskpaigani. Apartementides on olemas söögitegemisvõimalus, kuid nõud tuleb kliendil endal pesta ning vastavad vahendid selle jaoks muretseb klient.
2* ja 3* hotellid ja apartemendid on tavaliselt väikesed perehotellid. Neis on teenuseid üldjoones vähem, kui vastava kategooria hotellides mõnes muus kohas, näiteks Hispaanias. Hotelle väärtustab hea asukoht, kodusus ja kreetalaste külalislahkus.
Oma rand. Lamamistoolid ja päikesevarjud on Kreeta randades tasulised.
Hommikusöögid. 2* ja 3* hotellides ei ole hommikusöögid väga rikkalikud. Tavaliselt sisaldavad nad piiratud valikus külmi lõikeid, tomatit ja/või kurki, jogurtit, moosi, mett, saia, küpsiseid, võid, mahla, kohvi ja teed.
Seifid on tasulised, hind keskmiselt 10-20 eurot nädalas. Mõnes hotellis nõutakse võtme eest deposiiti, mis reisi lõpus tagastatakse.
Rannarätid on olemas üldiselt vaid 4* ja 5* hotellides. Paljud hotellid küsivad rätiku kasutamise eest deposiiti, mis rätiku tagastamisel tagasi makstakse. Rannarätid võivad hotellis olla tasulised.
Lisavoodid. Hotellides, kus ei ole kolmekohalisi tube, on lisavoodi kas lahtikäiv tugitool, diivan või siis välivoodi.
Tasuta ja tasulised lisateenused hotellis. Paljudes hotellides on olemas nii tasuta kui tasulisi lisateenuseid (jõusaalid, tennis, saun jms). Hotellid võivad oma poliitikat selle suhtes, mis lisateenustest maksab ja mis mitte, muuta ka keset hooaega.

tagasi algusesse

KREEKA KÖÖK

Sajandite jooksul on kreeklased õppinud nautima toitu nii külluse kui viletsuse aastail ja pühaks pidama söömiseks võetud aega. Lihtsus toidu valmistamisel teeb nende toidud erakordselt maitsvaks ja kättesaadavaks ka kõige nõudlikumale sööjale. Toiduvalmistamise teadmised ja nipid pärandatakse edasi põlvest põlve. Tähtis on järjepidevus ja vanade traditsioonide jätkamine. Rahvuskultuur ja toiduvalmistamine on Kreekas alati üht sammu astunud.
Kreeka on maa, mis on andnud maailmale ühe unikaalseima köögi. Arusaam heast toidus tähendab kreeklaste silmis midagi värsket. Kas tegemist on äsjatapetud lambatalle, vasika või kanapojaga või hoopis Vahemerest kaldale tõmmatud kalaparve ja molluskitega või äsja põllult toodud puuviljadega, ei oma enam mingit tähtsust.
Ehkki igal külal ja perel on omad traditsioonid, uputatakse kõik see värskesse kuldrohelisse oliiviõlisse ja raputatakse üle pähklite ning kuivatatud puuviljadega. Juurde lisatakse rohkelt erinevaid maitsetaimi ja kindlasti ei puudu ühest korralikust toidust ülimaitsvad mahlakad tomatid. Soola ja pipart lisatakse vaid moepärast, mille asendajana on aukohal kuldkollane sidrun. Kreeklane kasutab ka "ülemäära palju" kõiksugu aedvilju, mille valikurohkus eestlastel silme eest kirjuks võtab. Värsked artišokk, baklažaan, okra, paprika, brokoli, lillkapsas ja oad jõuavad igal hommikul otse turult virkade perenaiste lauale. Päikeseküpsed puuviljad asendavad sageli magustoitu. Toidukorra lõpetuseks serveeritakse alati kreeka kohv.
Iga toidukorra juurde kuulub lahutamatult väikestes pagaritöökodades koduküpsetatud leib. Kreeklased on ka suured maiasmokad ja armastavad enne lõunat pirukatega maiustada. Zaharaplastiod pakuvad kirjeldamatus valikus kreemirikkaid kooke, pähklitega ülepuistatud küpsiseid ja juusturikkaid sooje lehttaignapirukaid.
Hommikusöök pole Kreekas kombeks, see-eest õhtusööki, mis tavaliselt algab kell kümme, ei jäeta kunagi vahele. Enne õhtusööki on kombeks läbi astuda baarist ja teha väikene aperatiiv. Selleks kõlbab tänapäeval kõige paremini viski, traditsioonide austajatele aga kohalik lemmikjook aniisiviin ouzo.
Kreeklased teevad ka suurt vahet, kus juuakse kohvi, kus saab prisket lõuna- või õhtusööki nautida, kus väikest napsu võtta. Igaks otstarbeks on oma koht:
Kafenios saab proovida ehtsat türgipärast kreeka kohvi, mida serveeritakse imetillukestest tassidest ja millest omakorda pool on täidetud imepeeneks jahvatatud kohviseguga.
Tavern on üks kõige populaarsemaid söögikohti, kus saab nautida lõuna ja õhtusööke. Eraldi tasub silmas pidada kalataverne, kus pakutakse värskeid mereande.
Estiatorio on meie mõistes restoran ja erineb tavernist pisut soliidsema teeninduse ja hinna poolest. Alustuseks aga on kombeks öelda kali oreksi ehk head isu !
KOHV
Kreeklased ütlevad, et kohv on must kui kurat, kuum kui põrgu, puhas kui ingel ja magus kui armastus. Kohv on tõesti üks armastatuimaid kreeklaste jooke nii suvel kui talvel. Kohvi oskavad nad valmistada 7 erineval moel. Kohvitassi taga nauditakse tunde ja tundeid, filosofeeritakse, nauditakse vaateid ja arutatakse maailma asju sirgemaks.
Maailm tunneb kohvi nimelist jooki juba 1000 aastat. Itaallased proovisid kohvijooki 16. sajandil, Prantsusmaale ja Inglismaale jõudis kohv 17. sajandi keskel ja peagi leidsid ka kreeklased ennast kohvikulaudade tagant ja nii loomutruult, nagu nad oleksid seda teinud juba antiikajast alates.
Espresso – aromaatne intensiivselt kontsentreeritud kohv, mis valmistatakse tumeda röstiga kohviubadest espressomasina abil. Serveeritakse imetillukestest tassidest ja kõrvale pakutakse klaas vett. Kui kasutada sama kogust ubasid ja poole vähem vett, nimetatakse jooki ristrettoks. Kui lisada topeltkogus vett ja ubasid, kannab jook topeltespresso või doppio nimetust. Kui antud joogile lisada veel vahustatud koort, saab jook nimeks con panna.
Capuccino – saadakse kui espressole lisatakse kuuma vahustatud piima. Kui lisada veel pisut šokolaadi, kannab jook nimetust mocaccino. Maitsestada võib ka kaneeliga.
Mocca kohv – alustuseks tuleb jälle valmistada espresso, sellele lisatakse pisut kuuma šokolaadi ja vahustatud piima ning kõige lõpuks lisatakse kuhi vahukoort.
Latte kohv – espresso kohvile lisatakse suur kogus kuuma vahustatud piima. Serveeritakse kõrgetest klaasidest või jalaga kruusidest.
Kreeka kohv – kreeka kohvi võib valmistada mitmel erineval moel: suhkruta – sketos, keskmise magususega – metrios ja magusat – glykos. Kreeka kohvi valmistamiseks kasutatakse spetsiaalset pika käepidamisega nõud, mida nimetatakse brikiks ja mis enamasti on valmistatud vasest või alumiiniumist. Tassi kohvi valmistamiseks kulub teelusikatäis imepeeneks jahvatatud kohvipulbrit ja vastavalt soovile suhkrut, mis kõik külma veega segatakse ja keemiseni kuumutatakse, kuni pinnale kerkib korralik tihe vaht, mida nimetatakse kaimakiks. Seejärel valatakse kohv tassidesse ja lastakse pisut seista. Kreeka kohvi ei jooda kunagi lõpuni, sest tassi põhja jääb üsna suur kogus joodamatut sadet – katakafit. Kreeka kohvi juuakse alati kiirustamata.
Frappé ehk jääkohv - kõige joodavam suvekohv Kreekas. Jääkohvi valmistatakse ja serveeritakse alati kõrgest klaasist ja juuakse kõrrega. Selle kohvi valmistamiseks võetakse lusikatäis spetsiaalset kohvipulbrit, mis segatakse väikese koguse veega, vahustatakse kiiresti ja lisatakse veel pisut külma vett ning jääkuubikud. Vastavalt maitsele lisatakse vahustamise ajal juurde kas pisut piima või koort ja suhkrut.
Kohvinaudingust oskavad kreeklased samavõrra lugu pidada nagu ka armastusest, filosofeerimisest ja heast toidust.
TOIT
souvlaki - traditsiooniline kreeka šašlõkk, mida valmistatakse sea-, lamba, või kanalihast
salata horiatiki ehk kreeka salat - on valmistatud värsketest tomtitest, kurkidest, oliividest, punasest sibulast ja rohelisest paprikast, mis valatakse üle oliiviõli ja veiniäädikaga ning kaetakse paksu fetajuustu lõiguga
melitzanes - küpsetatud bakla˛aan. võib olla serveeritud juustu ja veiselihaga
musakas - bakla˛aani, hakkliha ja kartuli vormiroog, mis on üle valatud munahüübega ja ahjus seejärel küpsetatud
keftedes - tomatikastmes hautatud lihapallid
dolmades - riisiga täidetud ja oliiviõlisõlis küpsetatud viinamarjalehed
kolokifakia - ehk zuccini, serveeritakse õlis küpsetatud viiludena või hakkliha ja riisitäidisega hautatult
fassolakia - tomati ja sidruniga maitsestatud oasupp
tiropitta - juustulehttaigna pirukas
spanakopita - spinati ja fetajuustu pirukas
taramusalata - tursa või kefaalimarjast valmistatud leivavõie
tzadziki - küüslaugu ja kurgiga maitsestatud jogurtivõie
saganaki - värskelt pannil küpsetatud ja sidruniga maitsestatud juust
moshari - ahjus hautatud veiseliha. Serveeritakse enamasti koos riisimakaronide või kartuliga
arnaki – lambapraad
hirini - küpsetatud sealiha. Serveeritakse tavaliselt koos ahju- või friikartuliga
psaria – kalad
barbounia - väike meriahven, mida pakutakse enamasti oliiviõlis küpsetatult
gavros - väike kilulaadne kala, mis tervelt õlis küpsetatakse ja nii ka süüakse
bakaliaros - ülimaitsev kohalaadne kala, mis on parim õlis küpsetatult
fakri - üks kallimaid delikatesskalasid, mida võib serveerida grillitult ja õlis küpsetatult
htapodi - kaheksajalg. Pakutakse grillituna äädikakastmes ja hautatult koos makaronidega
garides - krevetid. Serveeritakse grillitult, õlis küpsetatult, juustu ja tomatikastmes
baklava ja kataifi - mee ja pähkliseguga täidetud lehttaignapirukad

tagasi algusesse

KASULIK TEADA

Raha ja krediitkaardid. Kehtiv rahaühik on euro. 1 € = u 15,65 EEK. Eurosid saab osta Eestis. Eesti kroone kohapeal ei vahetata. Krediitkaardid, nagu Visa, EuroMaster ja American Express, on laialt kasutusel pealinnas ja puhkekeskustes. Väiksemate tavernides ja külapoodides eelistatakse reeglina sularaha.
Kaupluste lahtiolekuajad. Kauplustel ei pruugi ustel olla lahtioleku aegu. Enamasti avatakse poed 09.30. Paljudes poodides on siesta ehk lõunavaheaeg, mis kestab kella 13.00 – 17.00. Õhtul on poed enamasti avatud kella 17.00 – 22.00, suvel ka kuni 24.00. Enamus väikesi poode on eraettevõtted ja seetõttu sõltub nende lahtiolekuaeg vaid peremehe tahtest. Suuremates linnades on kombeks ka järgmised lahtiolekuajad: esmaspäeviti, kolmapäeviti ja laupäeviti 09.30 – 14.00; teisipäeval, neljapäeval ja reedel 09.30 – 14.00 ning õhtuti 17.00 – 22.00.
Pankade lahtiolekuajad. Pangad on avatud kella 08.00 – 14.30. Reedel 08 – 14.00. Rahvusvahelisteks ülekanneteks suletakse arvutid enamasti 13.45.
Arveldamine. Kreeklased eelistavad endiselt sularahamakseid, aga suuremates poodides on võimalik maksta ka kaardiga. Poodides ja kioskites antakse peale ostu sooritamist tšekk, viimasel ajal on sama kohustus ka turul kauplemisel. Paraku pole see aga jõudnud väiksematesse linnadesse. Tavernides tuuakse alati arve, mis on muidugi kreekakeelne, või äärmisel juhul kirjutatakse see näiteks ühekordsele laudlinale. Kui olete söönud lõuna- või õhtusööki, lisatakse arvele alati lisatasu leiva eest ehk „ kouβέρ”, mis võib olla 0.50 – 1.00 EUR inimese kohta. Teenustasu enamasti ei lisata.
Söömine. Kreeklased on väga täpselt ära määranud kus süüa või nautida vaid tassi kohvi. Taverna Tαβέρνα on lõuna- või õhtusöögi nautimise paik. Estiatorio Εστιατóριо on kõrgema järgu restoran. Kafenios Καφενέιо käiakse vaid kohvi joomas ja baaris Μπαρ dringil.
Jootraha. Jootraha maksmise kohustust ei ole, aga viisaka kombe kohaselt jäetakse lauale sendid või mõni euro, kui teile toit ja teenindus meeldisid.
Bensiinijaamad. Bensiinijaamad on enamasti avatud kella (07.00) 08.00 – 22.00, suvel ka kauem. Sageli puudub informatsioon lahtiolekuaegade kohta. Enamik bensiinijaamu on öösiti suletud ja öösel ei ole võimalik arveldada ka kaardiga. Lahtioleku ajad võivad varieeruda külas ja suurlinnas, kus osad bensiinijaamad on avatud isegi öösel. Näiteks Ateenas.
Keeleoskus. Suvituspiirkondades ja suuremates linnades oskavad teenindajad inglise või prantsuse keelt, Ateenas ka vene keelt. Väiksemates paikades ja maapiirkondades tuleb kreeka- või kehakeelega hakkama saada. Kreeklaste sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus aitavad alati hakkama saada.
Koerad ja kassid. Kreekas pole hulkuvaid loomi, vaid „vabalt elavad koerad ja kassid”, kes on endale ulualuse loodusest leidnud. Koerad on väga sõbralikud (mõni harv juhus välja arvatud) ja neid võib leida rannalt päikest võtmas, tänavalt seltsi otsimast, poe ukse ees pikutamas või tavernis vahti pidamas. Meeleldi teevad nad reisijaga väikese jalutuskäigu kaasa. Kohalike elanike poolt tuuakse neile süüa ja hoidku selle eest, et keegi neile haiget teeks. Kassid luusivad rohkem apartementide ja tavernide lähistel ning on pisut kartlikud. Ka neid ei unustata kohalike poolt toitmast. Tavernis võivad nad aga üsnagi julged olla ja isegi toitu norida, seda tänu ka turistide „sõbralikkusele”.
Bussiliiklus on Kreekas väga hästi organiseeritud. Graafikud on tihedad ja liinibussid liiguvad üsna täpselt. Bussid on uued ja korralikud ning konditsioneeritud. Sõidumarsruudid kulgevad kõikide suuremate punktide vahel ja eraldi liinid ühendavad külasid. Sõidupiletid on suhteliselt odavad. Näiteks 10 km läbimiseks tuleb enamasti välja käia 1 euro, 160 km läbimiseks 10 eurot. Väiksemate vahemaade läbimiseks saab pileti osta bussist, pikamaaliinide pileteid müüakse bussijaamas kassast. Suvituspiirkondades kasutavad liinibusse meeleldi kõik puhkavad turistid.
Bussipeatused on tähistatud sinise märgiga ΣΤΑΣΗ. Bussipeatuses bussi oodates on kombeks bussi hääletada, muidu võib buss mahaminejate puudusel peatumata jätta.
Bussi sisenetakse tagumisest uksest ja konduktor müüb teile pileti. Mahaminemiseks tuleb vajutada kella. Vastasel korral buss ei peatu või antud ust ei avata. Paluge konduktori abi juba bussi peale minnes.
Rongiliiklus. Rongid liiguvad vaid suuremate punktide vahel. Vastavat infot saab turismiinfopunktidest või raudteejaamadest.
Taksoliiklus. Taksosõit on Kreekas väga populaarne, seda eriti Ateenas. Hinnad on soodsad. Taksol on õigus peale võtta uus reisija kui taksos on kas või üks vaba koht. Taksod on enamasti kollast värvi, mõnel pool ka tumepunased ja kannavad katusel plafooni ΤΑΞΙ. Tasutakse taksomeetri järgi. Taksojuhil on teie palvel kohustus kirjutada sõidu eest tšekk. Sisseistumistasu on 0.70 eurot (11 EEK), päevane kilomeetritariif on 0.30 (4.70 EEK) ja öine 0.60 eurot (9.40 EEK). Väiksemates kohtades ei pruugi taksosid olla, kuid neid saab telefonitsi tellida lähedalolevatest linnadest. Sel puhul lisandub kohalesõidutasu. Taksotellimisel on sageli abiks hotelli retseptsiooni personal.
Autorent. Autorendi keskusi on kõikjal. Hinnad sõltuvad hooajast, auto margist jne. Hinnad algavad 30 eurost päev. Hinnale võib lisanduda kilomeetrimaks. See tähendab, et esimesed 100 km on tasuta ja peale 100 km läbimist arvestatakse iga läbitud kilomeetri kohta lisatasuks näiteks 20 senti. Kui rentijale antud variant ei sobi, siis tuleb leida järgmine firma, kes antud teenust kindlasti pakub. Rentimisel tuleb arvestada, et rentija vanuse alampiiriks on 23 a ja sageli nõutakse ka krediitkaardi olemasolu. Vajalike dokumentide nimistusse kuuluvad kehtivad juhiload ja isikutunnistus. Kui auto renditakse mõnel saarel, peate olema veendunud, et sellega võib saarelt ka välja sõita. Auto rentimisel on oluline vormistada kindlustus. Võõral maal ja võõraste seaduste järgi hiljem õigust nõuda on üsna keeruline ja kaotajaks kipub ikka jääma rentija. Seetõttu on oluline teada, et esineb kahte liiki kindlustusi.
Sundkindlustus, mis enamikel juhtudel on juba rendihinna sisse arvestatud ja vabatahtlik lisakindlustus. Sundkindlustus korvab kahjud, mis on põhjustatud teise liiklusvahendi poolt rentija autole. Küll aga ei korva see rentija poolt põhjustatud kahju kui õnnetuse põhjustamises on süüdi just rentija. Seega on mõistlik vormistada ka lisakindlustus, mis korvab ka rentijapoose kahju õnnetuses süüdi olemisel. Enamasti jääb lisakindlustuse määr 5 – 10 euro vahele rendipäeva kohta.
Oluline aspekt on küsida ka omavastutuse määra. Omavastutuse määr võib olla mõlema rendiliigi puhul olemas ja kindlasti märgitakse ka lepingusse. Enamasti jääb see 300 – 500 euro vahele. Omavastutuse määr näitab, kui suur on rentija vastutus ehk kui palju raha peab rentija õnnetuse puhul tekitatud kahjude eest tasuma. Näiteks kui rentija poolt tekitatud kahju suurus on 1000 eurot ja omavastutus 300 eurot, siis tuleb lisakindlustuse olemasolul rentijal tasuda 300 eurot, sundkindlustuse puhul aga 1000 eurot.
Osad rendipaigad viivad omavastutuse nulli, kui rentija teeb lisakindlustuse. Seega kui rentija on antud soodustusest huvitatud, siis tasub seda erinevatelt rentijatelt ka küsida.
Soovitame kindlasti rendilepingu korralikult enne allkirjastamist läbi lugeda ja kontrollida, milline on omavastutuse määr ning et lisakilomeetrimaksu lahtris oleks kirjas 0 või kriips. Hilisemaid pretensioone ei arvestata ja lisakulu läheb maha rentija krediitkaardilt.

tagasi algusesse

KREETA SAAR

Kreeta on Kreeka suurim saar ja Vahemere saarte hulgas 5. kohal. Pindala: 8 300 km2, rahvaarv: 600 000; pealinn Iraklion, 133 000 elanikku. Kreeta jaguneb administratiivselt neljaks prefektuuriks. Suurimad linnad Iraklioni järel on Hania (ligi 100 000 elanikku) ja Rethymnon (umbes 50 000 elanikku).
Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km², pikkus 260 km, rannajoone pikkus on 1046 km. Kreeta on mitte üksnes kõige lõunapoolsem Kreeka saar, vaid ka Euroopa kõige lõunapoolsem punkt. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Iraklion, mis jagab saare jutkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külas.
Kreeta on viimastel aastatel muutunud eestlaste seas üheks lemmikpuhkepaigaks. Kreetal ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost, mis algab juba enne tsivilisatsiooni sündi. Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et ei olegi enam võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Kreeta on kõigi jumalate isa - Zeusi - sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega.
Öeldakse, et merd ja mägesid saab armastada üksnes koos. Sellest aspektist vaadatuna oleks Kreeta täiuslik armastusobjekt, kuna siin kerkivad mäed otse merest välja. Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikselised. Kreeka suurimal saarel on pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.
Kreeta loodus on dramaatiliselt ilus. Saare keskel kõrguvad mäetipud on hiliskevadeni kaetud lumemütsidega, palmide ja õitsvate viljapuude taustal on vaatepilt rohkem kui lummav. Põhjaranniku loode- ja keskosa kuurortlinnakesed paiknevad kitsal maa-alal mägede ja mere vahel.
Kuurortlinnades on olemas kõik puhkamiseks vajalik: lai valik eritasemelisi hotelle, põnevaid poekesi ja häid söögikohti. Kui sõidate aga linnast pisut välja mägedesse, leiate hoopis teistsuguse Kreeta: pisikestes külakestes on aeg peatunud, elu voolab uniselt ja rahulikult ning ümbritseva looduse võlu on lausa vapustav.
Lääne-Kreetal asub Euroopa pikim mäekuru Samaria. Siin on mitu eraldatud privaatset randa, kuhu tuleb laskuda mööda hirmuäratavalt järsku kaljuteed. Väga populaarsed on Falassarna ja Elafonissi roosa liiva ja türkiissinise veega rannad.
Kel Kreetal puhkamisest isu täis, võib põigata kõrvalolevatele saartele. Tuntuim neist on huvitava ajalooga ning Vahemere kaunimaks saareks peetav vulkaaniline Santorini.
Kreeta lääneosa on heaks lähtepunktiks saare lõunarannikuga tutvumiseks, mis keeruliste looduslike tingimuste tõttu on vähem asustatud. Järsukaljulisel ja väga liigendatud rannikul on külasid, kuhu pääseb ainult paadiga. Tee, mis ühendaks lõunaranniku külasid omavahel, puudub täiesti ning ka naaberküladesse tuleb sõita Põhja- või vähemalt Kesk-Kreeta kaudu. Seetõttu tuleks rendiautoga mägedesse seiklema minnes varuda aega. Kreeta mägiteed ei ole nõrganärvilistele, saadud elamus on aga adrenaliini väärt. Samuti on omal käel saart avastades hädavajalik korraliku kaardi olemasolu, kuna teeviidad sageli puuduvad ning käänulistel mägiteedel võib paarikümne kilomeetri läbimiseks planeeritust tunduvalt kauem aega kuluda. Kuid kindlasti tasub rannahotellist kaugemale vaadata ning erinevatel väljasõitudel ja ekskursioonidel kohaliku elu ja kultuuri rohkem tundma õppida.
Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus palmisaludest kuni orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid.
Ajaloohuviliste maiuspala on III-II aastatuhandel e.Kr. tekkinud unikaalne Kreeta ehk Minose kultuuri, mis mõjutas tugevalt mandri-Kreeka edaspidist arengut ja sealtkaudu kogu Euroopa kultuuri kujunemist. Enamik Minose leidudest on eksponeeritud Iraklioni Arheoloogiamuuseumis, mis koos Knossose paleevaremetega kuulub Kreeka kõige tähtsamate ajalooliste vaatamisväärsuste hulka.
Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: 16 km pikkune jalgsimatk läbi Euroopa pikima ja väidetavalt kauneima mäekuru Samaria saare lääneosas, Vai kaunid palmisalud saare idatipus, kuni 2000 m kõrgused mäed saare keskosas.
Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhuseks.
Plussid:
* meeldejäävad looduselamused ja kordumatud retked;
* kohalikud inimesed on sõbralikud, suhtlemisaltid ja teenindusvalmid;
* head ühendusvõimalused saare teiste osadega võimaldavad iseseisvaid avastusretki;
* kaunid rannad, mahe kliima ja puhas merevesi;
* suurepärased puhkamisvõimalused igas eas inimestele;
* hea sihtkoht rendiautoga seiklemiseks;
* kreetalaste avatus ja külalislahkus;
* kreeka köögi kiusatused.
Miinused:
* kevadel ja sügisel võib ilma olla mõnikord ebapüsiv ja tuuline;
* mais ja oktoobris on ööelu vaikne;
* kitsad tänavad, kohati puuduvad kõnniteed;
* kevadel ja sügisel võib ilm olla heitlik.

Kreeta pakub väga mitmekülgset tegevust kõikidel vanuse- ja huvigruppidele. Tänu arvukatele randadele, on Kreetal head võimalused harrastada erinevaid veespordialasid, nagu sukeldumine, laine- ja purjelauasõit jms. Agios Nikolaoses asuvas sukeldumiskeskuses Aqualand diving centre on välja pakkuda üle 50 sukeldumispaiga. Keskuses pakutakse ka PADI ja CMAS kursusi.
Lastele pakuvad kindlasti lõbu veepargid. Neid on saare idaosas Hersonissoses koguni kaks.
Loodussõbrad leiavad Kreetalt aga väga mitmekesise valiku erineva raskuastmega matkaradu.
Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks. Kõrghooajal on oht, et suuremates turismikeskustes on rannad ülerahvastatud.
Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved. Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondade hulka. Saare lõunaosa on kuivem ja palavam kui põhjarannik, kus asuvad kõik rahvusvaheliselt tuntud kuurordid. Oktoobris võib esineda ebapüsivaid ja tuuliseid ilmu.

tagasi algusesse

KUURORDID

tagasi algusesse

Lisainfo ning tellimine Fortest Reisidest telefonidel 734 1220 ja 631 2821 ning meilitsi info.tartu@fortestreisid.ee ja info.tallinn@fortestreisid.

Fortest Reiside reisiuudised ja sooduspakkumised Sinu e-mailile!
Uudiskirjast saate loobuda siin
Reisi turvaliselt ja osta reisikindlustus meilt! Kiire, lihtne ja mugav viis sõlmida ja osta kindlustuslepinguid otse meie kodulehelt. Kliki enda poolt valitud kindlustusfirma ikoonile ja vormista poliis!

Soovitame enne lepingu sõlmimist tutvuda reisikindlustuse pakkuja tingimustega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Eurokalkulaator!

Sisestage hind eurodes:

1 eek=0.0639 euro